Rubriik: Uncategorized

Nagu Märdi perekonnanimi vihje annab, on tegemist Luule abikaasa ning Mariti isaga. Sedakaudu on näinud Märt kõrvalt Nurme sündi, kasvu ning olnud nõu ja jõuga abiks kõigi 12 tegutsemisaasta jooksul. Ta ütleb, et tütre ideest alguse saanud looduskosmeetika ettevõtte edukusse uskus pere algusest peale ja tuleviku perspektiivi on selles nähtud alati.

Seetõttu ei ole tema jaoks üllatav, et Luule ja Mariti pingutused on kandnud tänaseks vilja – koduköögist alguse saanud firma on kasvanud rahvusvaheliselt tunnustatud kosmeetikabrändiks, mille tooted on müügil sadades poodides üle Eesti.

Nurme esimese seitsme tegutsemisaasta jooksul aitas Märt ehitada neli korda erinevaid rendipindasid tootmisele sobivaks, kuniks leiti Kose vallas asuv Räbina talu. “Luule unistus oli, et Nurme seebitalu peab saama ja tänaseks see nüüd meil siis on. Eks Nurme talu ostes oli justkui armumise pimestus, kuid esmamulje oli petlik – selgus, et hoonest ei jäänud alles muud kui kivivundament ja sarikad. Ülejäänud läks vahetusse ja ehitasime oma jõududega uue hoone,” jutustab Märt.

Perepea kogemuste, oskuste ning tehnikaga on tänaseks talu ehitamisega jõutud enam-vähem ühele poole. “Eks nokitsemist on kogu aeg, aga see pakub rõõmu, et midagi suurt on viimaks saanud valmis. Väikettevõtjana käib pidev töö – edukuse taga on kõigi veri, higi ja pisarad,” räägib Märt.

Kuigi Märt ja Luule töötavad igapäevaselt ühes kohas, siis tegelikkuses kogu aeg nad ei puutugi. “Luule tuiskab ühest majast teise ja toimetab enda ülesannetega. Mina viibin sageli majast väljas transpordi ringil ehk siis vean kaupa laiali. Novembri alguses veame juba jõulukinke – võtan kuskil 16 kasti peale ja viin poodidesse,” räägib Märt.

Ta põhjendab, et kõiki pakke ei saa kulleritega saata, sest osad tooted on külmakartlikud ja seetõttu peab neid hoidma hoolsalt soojas. “Olen viinud talvel paar koormat isegi Soome – kui kullerfirma isegi tagab sooja transpordi, siis on see niivõrd kallis, et mõistlikum on viia ise,” põhjendab Märt.

Märdil on kolm pojapoega, kellest vanim sai eelmine talv 18. aastaseks. “Tema sõidab kõige kiiremat ja kangemat rallit juba Eesti tasemel. Ehitasime terve eelmine talv autot, mis läks küll kallimaks kui ostes, aga eesmärk ei olnud raha kulutada, vaid poistele õpetada, kuidas auto ehitus ja loomine käib,” sõnab Märt. Kui tema juhendab ja teeb ära spetsiifilisemad keevitustööd, siis kõik mutri kinni keeramised, pesemised ja puhastamised on poiste töö. “Keskmine pojapoeg hakkab nüüd sõitma rahvarallit ja 5-aastane pesamuna käib samuti juba autot vanaisa käest nõudmas,” kirjeldab ta. Peale poiste juhendamise sõidab Märt ka ise jätkuvalt rallit. “Tarvastul, Piirojal ja Missos on rahvasprindi ja grossi sarjad, kus teeme kolm kuni neli sõitu ühe raja ja sama palju teise peal. Enne sõitsid poisid minu autoga, kuid nüüd on siis vastupidi. Esmalt lähevad poisid ja siis mina,” räägib Märt.

Pärast igat sõitu minnakse jälle garaaži, pestakse masin üle ja seejärel hinnatakse, mida on vaja teha. Koostatakse nimekirjad ja tellitakse varuosad. “Poisid on garaažis reas ja mina juhendan neid. Eesmärk on neid rakendada ja anda tehnilist taipu, organiseerimisvõimet ja loomulikult ka sõiduoskust. Sõitmine on kõige selle juures küll väga väike osa, aga see on pärast pingutust nagu kirss tordil. Nemad muidugi ainult sõidaksid, kui vähegi saaksid,” jutustab Märt.

Jimmy räägib, et on viimastel aastatel astunud Nurme tegemistesse vähehaaval sisse. “Alustasin Nurme veebilehe ja e-poe uuendamisega. Saime sellega umbkaudu aasta enne esimest koroonalainet valmis, mis oli suurepärane ajastus, sest vastasel juhul oleksime küll jäänud hätta, sest lockdown’i ajal oli ülioluline omada tõhusat e-poodi, et olla klientidele jätkuvalt kättesaadav,” tõdeb Jimmy.

Lisades, et Nurme kodulehele tuleb arendusi aina juurde. Eesmärgiks on muuta kliendi kasutamiskogemust järjest paremaks. Selle nimel tegeleb Jimmy tehnilise poole nõustamisega. IT-alased teadmised ei ole tal pelgalt elukogemustega kogutud, vaid Eesti ainukesest ärikoolist EBS-ist on saadud ka vastav kraad. Jimmy on paberitega IT-juht, kes on varasemalt töötanud erinevates riigiametites kui ka erasektoris IT-juhina.

Muide, Jimmy on ka Nurme meestesarja loomise taga. “See on minu näpunäidete järgi tehtud. Marit küsis, milline lõhn võiks meestele meeldida ja minu arvates on kõige sümpaatsem pipra ja koriandri kooslus,” räägib Jimmy, et seetõttu ei tule ka üllatusena, et antud sari on Nurme toodetest ka tema lemmik, mida igapäevaselt hea meelega kasutab.

Kusjuures küsides Märdi käest, milline on tema lemmik Nurme toode, siis vastuseks on seep ja oluline pole, milline neist täpsemalt. “Nõuan naiste käest ainult seepi ja kui see mul olemas on, siis muud ma ei vaja,” ütleb Märt. 

Toitumises tähendab veganlus ehk täistaimne toitumine kogu loomse päritoluga toiduainete mitte tarbimist. Vegan dieet välistab liha, kala, muna, piimatoodete, mee ja teiste loomset päritolu toodete tarbimise. Lisaks väldivad veganid kodukeemiat ja kosmeetikat, mis on loomade peal testitud või sisaldab loomset päritolu tooraineid. Peale selle ei soeta veganid riideid ja jalanõusid, mis on valmistatud nahast või karusnahast ja proovitakse vältida ka siidist kangaid, lambavilla ning mesilasvaha. 

Veganiks hakkamisel on mitmeid põhjuseid. Tihti saab see alguse kaastundest loomade vastu ja muutub mõne aja pärast eetiliseks veendumuseks. Teades, kui ressursinõudlik ja laastav on farmiloomade pidamine meie planeedile, on suureks ajendiks ka mure keskkonna ning kliimasoojenemise pärast. Mõned inimesed valivad veganluse, sest soovivad vältida haigusi, mis kaasnevad liigse liha- ja piimatoodete tarbimisega, saada osa täistaimse toidu tervendavast mõjust kehale, tunda end kergemini või proovida lihtsalt miskit uut.

1. november sai veganluse päevaks aastal 1994, mil möödus 50 aastat termini “vegan” loomisest. Nimelt aastal 1944 asutati Suurbritannias maailma esimene vegan selts ja sellega defineeriti ka veganlus. Nii sai alguse sotsiaalse õigluse liikumine, mille eesmärgiks on loomade kasutamise, ebaõiglase kohtlemise ja tapmise lõpetamine inimeste poolt ning loomadele põhiõiguste tagamine.

Vegankuu eesmärk on edendada veganlust, levitada vägivallavaba maailmavaadet, tõsta inimeste teadlikkust ja informeerida neid vegan dieedi ja elustiili kasulikkuse ning vajalikkuse kohta, pakkuda tuge ja juhiseid, kuidas veganlust enda ellu implementeerida, jagada nippe ning maitsvaid retsepte, tutvustada taimseid alternatiive ja teisi põnevaid vegantooteid. November on veganluse ja veganite tähistamiseks ja tunnustamiseks!

Kosmeetikatoodete koostisosade nimekirjad oma spetsiifiliste terminite ja ladinakeelsete nimedega tekitavad tavainimesele palju segadust ning muudavad nahahooldusvahendite valimise üpris keerukaks. Vegan kosmeetika ära tundmiseks tasub salvestada või meelde jätta ülalnimetatud loomsed koostisosad ja toodet valides silmadega nimistust üle lasta ning jälgida, et mõnda neist tootes ei sisalduks. 

Õnneks on loodud ka mitmeid sertifikaate ja logosid, mis teevad vegan kosmeetika maailmas orienteerumise selgemaks ning lihtsamaks. Vegan ilutoodete puhul on kõige olulisem jälgida, et tootel oleks vegan ja julmusevaba märgistus, need tähendavad, et toode ei sisalda loomseid tooraineid ja pole testitud loomade peal.

Looduskosmeetika juurde võiks tõmmata võrdusmärgi Nurmega. Selle all mõeldakse nahasõbralikke tooteid, mis on valmistatud täiesti või suuremalt jaolt taimsest toorainest, olles niiviisi inimesele kergemini vastuvõetav, tekitamata sõltuvust ega allergilisi reaktsioone.

Seejuures on väga oluline teada, et valmistamisel kasutatakse keemiliste ainete asemel säilitusainena looduslikke ühendeid, mida toiduainetööstuseski. 

Marika õppis enne aroomteraapiani jõudmist Tartu Ülikoolis bioloogiks. Kuigi erialalt ei ole ta botaanik, vaid mikrobioloog, on ta alati tundnud huvi looduse, loomade ja taimede vastu. Eriti aga just ravimtaimede vastu. “Uurisin raamatutest, kuidas erinevad taimed toimivad ja tabasin end ühel hetkel mõttelt, et vajan kedagi targemat kõrvale, kes aitaks rohkem juurde õppida või vähemalt kinnitada juba olemasolevaid teadmisi,” meenutab Marika.

Nii jõudis Marika 20 aastat tagasi Epp Alliku Aroomiteraapia koolini. “Sealt leidsin esmalt ravimtaimede kursuse ja nii ta hakkas vaikselt edasi arenema. Tutvusin valdkonna inimeste ja eeterlike õlidega, käisin algkursusel ja jõudsin arusaamani, et see on see, mida tahan õppida,” räägib Marika.

“Oleme harjunud, et ravim on midagi sellist, mida võtame sisse, süstime või määrime peale. Eeterliku õliga on see samamoodi,” sõnab Marika. Eeterlike õlide toimele on teaduslik põhjendus täiesti olemas. Kui läbi näbi naha jõuab organismi 10% erinevatest toimeainest, siis läbi hingamisteede jõuab koguni 70%. Eeterlik õli hõljub ruumis, sisse hingates liigub koos õhuga kopsu, kus toimub aktiivne vahetus. Seejärel liiguvad eeterliku õli toimeained otse verre ning siis vereringe kaudu kogu organismi laiali. “Sissevõtmist me ei propageeri, sest selles peitub väga palju ohtusi. Peab oskama diagnoosida, mida üldse ravima hakata, peab teadma doose ja kontsentratsiooni,” selgitab ta.

Lisaks peab saama aru, mis eeterliku õliga organismis toimub – kas, kui palju ja kuidas ta jõuab kohta, mida ravime ning kas see kohale jõudnud eeterliku õli kogus on raviks üldsegi piisav. Samuti ei pruugi olla infot, kuidas eeterlikku õli ainevahetuse protsessis muundatakse ega osata hinnata, kas need muundatud ainevahetuse vaheproduktid on toksilised ning kahjustavad meie neerusid ja maksa.

“Minu jaoks on kõige toredam see, et meie peaaju ühes osas olevas vaheajus asuvad erinevad tuumad, millest üks – hüpotalaamus – reguleerib paljusid protsesse inimese organismis. See reguleerib näiteks lõhnade tajumisega seotud reflekse ja ka emotsionaalseid reaktsioone erinevatele lõhnadele” selgitab Marika.

Hüpotaalamus on omakorda ühenduses hüpofüüsiga. “Hüpofüüs reguleerib endokriinnäärmeid, kus toodetakse hormoone, mis otseselt mõjutavad meie biokeemilisi reaktsioone. Seega lõhnad mõjutavad meie füüsilise keha toimimist väga suurel määral.” räägib ta.

“Ehk siis oluline on ka mõnest teisest kohast järgi anda – puhata või või teha elus muutus. Muidugi alati ei ole võimalik seda teha ning siis aitab aroompteraapia pingelistest olukordadest lihtsamini üle saada,” sõnab Marika. Marikale endale meeldib kodus pingete leevendamiseks vanni teha. “Kui on olnud raskemaid perioode ja soovid, et saaksid vähemalt rahulikult magama jääda, siis on hea teha eeterlike õlidega jala- või üle keha vanni,” soovitab ta. Silmas tuleb pidada seda, et eeterlikku õli ei tohi sellisel juhul tilgutada otse vette.

“Enne vannivette panemist tuleb õli emulgeerida näiteks meega või koorese piimaga, kus on rasva sees. See aitab eeterlikul õlil vanniveega lahustuda,” selgitab Marika. Klassikalised aroomid, mis selleks protseduuriks sobivad on tsitruselised, mis eestlastele väga meeldivad. “Greip, mandariin, punane apelsin, magus apelsin: need on ohutud ja ei uimasta, vaid ergutavad. Ehk võtavad psüühilisi pingeid maha, kuid samas jääb pea selgeks ja jalad maa peale,” ütleb Marika.

Samuti tuleb silmas pidada koguseid, kui palju eeterlikke õlisid õhuniisutisse annustada. “Doseerimine sõltub toa suurusest. Üldine reegel on 10 m2 kohta 4 tilka, 20-30 m2 8 piiska. Mõni eeterlik õli, näiteks ylang-ylang, on hästi intensiivne ja piisab isegi ühest tilgast. Samas tsitruseliseid võib panna paar piiska rohkem.” Marikal endal on eeterlike õlide eelistused periooditi erinevad. “Ylang-ylang on hea, kuigi mõne arvates ajab südame pahaks. Minu lemmikute seas on kindlasti erinevad tsitruselised – näiteks punane apelsin, lisaks tulsi ehk püha basiilik, mis on hästi ergutav. Favoriitide seas praegu ja enne on olnud vetiver – põõsalaadsest veriveritaimest saadud õli, mis on lõõgastav ja rahustav.”

Selleks, et lemmikud oleksid vajadusel võtta, kannab Marika kaasas aroomipulka ehk isiklikku parfüümi, mida on heaolu tõstmiseks mugav kasutada. “Väiksesse rullikuga pudelisse on tilgutatud eeterlikke õlisid, mis ergutavad ja toetavad. Neid ei pea sugugi olema mitu erinevat, piisab paarist,” räägib ta. Parfüümi tegemiseks on vaja peale rullikuga pudeli ka lõhnatut baasõli, milleks sobib hästi näiteks rafineerimata viinamarjaseemne- või jojoobiõli. Marika ise eelistab rafineerimata kookosõli. “Kui meelepärastest aroomidest segu on valmis segatud, siis saab seda soovi korral määrida pulsikohtadele või nina alla, et mõnusa aroomi toimeained jõuaksid vereringesse,” lausub Marika.

Nimelt tehakse uuringuid selles suunas, kuidas vähendada antibiootikumite hulka, kui kombineerida neid eeterlike õlidega. Nii saaks vähendatakse antibootikumi hulka ravimis. Lisaks on näiteks Hollandis ja Inglismaal aroomteraapia integreerunud ka meditsiinisüsteemi. “Ei räägi alternatiivmeditsiinist, vaid integratiivmeditsiinist, kus kasutatakse aktiivsel just eakatel inimestel eeterlikke õlisid seedeprobleemide ja valude leevendamiseks või haavaravis. “Paljudes kohtades ei kasutada enam desinfitseerivaid vahendeid, vaid puhastatakse eeterlike õlide lahustega. Peavalude või muude valude puhul kombineeritakse aroomteraapiat kindlate puudutamistehnikatega. Seda praktiseeritakse ka vähihaigete peal, kellele ei ole võimalik massaaži teha,” mainib Marika. 

Kui keemiaravist tingituna on süda paha ja meeleolu langenud, siis on erinevad meetodid inhaleerimiseks, millega parandada enesetunnet. Ametlikult peetakse aroomteraapiat alternatiivmeditsiini haruks, kuigi eterlikke õlisid on palju uuritud ja teatud suunades nende toimet ka tõesdatud. Aroomteraapia on hea võimalus teha inimeste elu meedlivamaks ning pingevabamaks.

Trihholoogia ei ole just sõna, mida kuuleb iga päev. Võib isegi öelda, et tavaline inimene ei saa selle tähendusest teada enne, kui tal tekib mure juuste või peanahaga. Tähendus selle keerulise termini taga on lihtne. Trihholoogia tuleb kreeka keelsest sõnast trico – karv- ja logy – teadus. See on üks iluhoolduse ja nahahaiguste teadusharu, mille peamine ülesanne on uurida peanahka ja juukseid.

Trihholoogiat on vaja, kui juuksed on halvas seisus, ei läigi ja on haprad. Põhjamaa inimeste peamisteks probleemideks on juuste väljalangemine, kõõm, katkevad juuksed, liigne rasu ja peanaha sügelus. Kuid ka haigused nagu psoriaas ja seborroiline dermatiit – paiguti ketendavad laigud rasusemates nahapiirkondades peanahal või näol. Ent kõik ei ole nii must ja valge, sest rolli võivad mängida ka geenid.

Kaameraga, mis suurendavad 50 kuni 400 korda, kontrollitakse üle strateegilised piirkonnad: pealagi, otsmik ja kukal. Seda kõike saab klient samal ajal ekraanilt jälgida. “Mõni hüüatab, et nii vähe juukseid, kuid kaamera näitab suurendatult väga pisikest ala, mistõttu võib tunduda, et peas on ainult paar karva,” ütleb Saatmann. 

Diagnostika põhjal saab trihholoog öelda, milline on peanaha ja juuste seisund. Isegi juuksesibula elujõulisust on võimalik eraldi testida. Kui vaja tõmmatakse ka üksik juuksekarv välja, kuid suurendav kaamera näitab enamasti kõik selgelt ära.Vaatluse järgselt antakse igale kliendile personaalselt nõuandeid igaks peanaha- ja juuksehoolduseks.

Saatmann toob välja, et vahel võib probleemi põhjus olla lihtsamast lihtsam. “Vältida tasub pidevalt kõrge hobusesaba kandmist. See tõmbab naha pingesse ja juuksed võivad katkeda. Kui tööl olles peab kandma kinnist soengut, siis tuleks anda neile muul ajal puhkust,” ütleb Saatmann. Samuti on juuste kuivuse tekitajaks lihtsakoeline harjumus või pigem selle puudumine. “Palsamit pannakse läbimärgadesse juustesse ja niiviisi ei saa toode juuksekarva imenduda. Iga kord on tõesti jube tüütu niiviisi toimida, aga vähemalt korra nädalas tuleks eelnevalt kuivatada juuksed froteerätikuga,” selgitab Saatmann.

Veel tuleb panna tähele, et palsami loputusvesi peab olema jahe, mis sulgeb juuksekarval olevad soomused nii, et väliskeskkonnast tulevad mõjutajad ei saaks neid kahjustada. Muidu jätad justkui uksed-aknad lahti ja õues olev saaste saab kenasti tuppa tulla ning muuta kiharad elutuks.

Põhjuseid, miks kiharad pole enam nii kaunid on teisigi: mõjutajaks võib olla ka stress, toitumine ja valede toodete kasutamine. Miks kõõm ja psoriaas on põhjamaiste inimeste seas sage, on mõjutatud meile omasest kliimast. “Need haigused ei salli päikest, kuid päikest on meil vähe. Lisaks toitutakse valesti ja inimestel esineb palju stressi. Külmal perioodil tekib mütsi kandmisest peanahale umbne keskkond ja ravimiseks valitud toode võib olla samuti vale,” selgitab Saatmann.

Ka kõõma on kahte erinevat varianti. “Kui õlgadel on helbed, siis on kuiv kõõm. Kui juustest läbi käies jääb küüne alla rasused tükid, siis rasune,” selgitab Saatmann.

Seetõttu soovitab ta hoolega tutvuda toote koostisosade ja kirjeldusega. Samuti vaadata poes kriitilise pilguga ringi: kui 250 milliliitrine šampoon maksab 2 eurot, siis tekib küsimus, mida see sisaldab? Saatmann selgitab, et peale pesuaine ja sünteetilise lõhnaaine ei saa see suurt midagi sisaldada. Sellist toodet kasutades jääb küll tunne, et juuksed said puhtaks, kuid juuksekarv on tegelikult toitmata, rääkimata peanahast.

“Pestes aga selliseid juukseid ühel hetkel loodusliku šampooniga, siis uhud alguses iga pesuga aineid välja, mis on juuksekarva peale ladestunud. Seetõttu on ka juuksed pärast takused, ent aja jooksul saab looduslik toode hakata päriselt toimima – juuksekarva tõeliselt toites” räägib Saatmann. Ta annab ka hea vihje, et šampooni tuleb valida peanaha seisundi ja palsamit juuste järgi. 

Looduslikud koostisosad on ka headeks ennetajateks. Näiteks kõõma ning sügeleva peanaha probleeme aitab leevendada rosmariin ja teepuu, juuste väljalangemist aitab vähendada ylang-ylang ning juuksekasvule soodustavalt mõjub lavendel. Üheks populaarsemaks valikuks juuksehoolduses on just sidurunehein, mis sobib just kiiresti rasuseks muutuvatele juustele. Nimelt sidrunhein reguleerib peanaha higistamist ning hoiab seetõttu juuksed oluliselt kauem puhtana. Piparmünt leevendab samuti probleemse peanaha probleeme ning pakub ka jahutava efekti. 

Erinevad juukseõlid aitavad parandada just kuivi ja katkiseid juukseotsi ning muuta need taas terveks ja tugevaks. Näiteks sheapähkliõli sobib hästi lokkis juustele, argaaniaõli toidab kuiva peanahka ning taastab lõhenenud juukseotsad, riitsinusõli on kiirendab juuste kasvu ning kookosõli muudab raskesti kammitavad juuksed taas siledaks ja siidiseks. “Kõik on loodusest saadud ained ja kui paned mõne sellise sobiva keemilise ühendiga kokku, et ravida peanaha või juukse probleemi, siis võib saada ülihea kombinatsiooni, mis tõeliselt toimib – ei ole võimalik teha head toodet, millel pole looduslikku või taimset baasi,” kinnitab Saatmann.

Teepuuõliseep on sügavpuhastava toimega ning see on rahvameditsiinis tuntud oma antiseptilise, antibakteriaalse ja seenevastase toime poolest. See peseb kerge vaevaga maha pintslitesse kogunenud õlid ning meigijäägid. Just sellel põhjusel on teepuuõliseep hinnatud vahend ka võitluses probleemse naha ja aknega. Mitmete kasutajate kogemusi saad lähemalt lugeda Nurme blogist.

Loomulikult saad seda tükiseepi kasutada ka ihu pesemiseks, mistõttu on see suurepärane multifunktsionaalne puhastusvahend. Kaubandusest võid leida ka spetsiaalse meigipintslite puhastusaluse, kuid teepuuga tükiseep oma olemuselt on kare ning koorivate omadustega ning saab puhastamisega tõhusalt hakkama ka ilma spetsiaalse aluseta.

Esimene seep sai keedetud kodus, kapi otsas asus esimene seebikast. “Seebikivi sain tuttavalt, poest ostsin kookosrasva, palmirasva, oliivi- ja päevalilleõli,” meenutab Marit esimest seebitegu, mille tegemise juhised pärinesid ingliskeelsest internetist ja tooraine sai ostetud väga kalli raha ees ökokauplustest. “Kuigi seebi omahind tuli üsna krõbe, õnnestus esimene katsetus suurepäraselt,” meenutab Marit.

Muidugi hakkas algaja seebikeetja siis uut laari tegema, aga ei tulnud välja ei teine ega kolmaski seebitegu – tegija õhin oli suur, teadmisi aga nappis. Esimestest ebaõnnestumistest hoolimata jagas Marit õige pea tuttavatele tasuta 800 seepi.

“Algas enese täiendamine arvutialal ja lisaks õppisin inglise keelt. Kogusin Internetist õppematerjale, uurisin seadusi, mis lubaks käsitööna valmistatud kosmeetikatooteid müüa ja ostsin kokku vajaminevat toorainet. Aina katsetasin ja tegin analüüse. Ühel hetkel avastasin, et mul on kodus juba liiga palju seepe. Mida ma nendega küll peale hakkan?” meenutab Luule. Algas aga kevadine laadaperiood, Luule pakkis oma seebid kokku ja läks neid rahvale pakkuma. “Mõtlesin, et saaks neist kõigist lahti, oleks hästi. Üllatus oli aga väga suur, kui sain aru, et ostjad on sellistest toodetest väga huvitatud.”

Hiljem liitus ettevõttesse ka pereisa ja tänaseks ka Mariti abikaasa. Kõik pereliikmed täiustavad üksteist, igaühel on spetsialiteet kindlas tegevusvaldkonnas. Sellel aastal pärjati Nurme looduskosmeetika EASi poolt ka Aasta pereettevõtte tiitliga. Tänaseks on ettevõttes kokku 12 töötajat ja lisaks 8 vabakutselist, kes pakuvad teenust küll disaini, turunduse, veebiarenduse, tootearenduse jne valdkondades.

Tegelikkuses oli see üks vana laut, mis oli põlvini sõnnikut täis. Tänu Mariti vanematele ja isa kuldsetele kätele on talukompleksis täna 4 toimivat hoonet, viimane neist täiesti uus ainult seepide tootmiseks mõeldud tootmishoone.

“Isekeskis naerame, et meie tempoks on aastas üks maja ehitada. Kindlasti oleks lihtsam kolida mõnda tehnoparki, mitte toota talus, aga oleme jäänud oma põhimõttele kindlaks, et keskkond, kus Nurmet toodetakse, peab toetama Nurme enda väärtusi- olla looduse lähedal” sõnab Marit.

“Meie klient on iga inimene, keda tõmbab looduse poole ja kes mõtleb natukenegi keskkonna heaolust. Soovime olla bränd, keda klient võib lõpuni usaldada, sest pole mõeldav, et tarbija on teadlik kõigist võimaliksest koostisainetest, mida kosmeetikumides tuleks vältida. Teeme need valikud juba kliendi eest ära” sõnab Marit.

Nurme lähiaja plaanide hulka kuulub tootesortimendi laiendamine nende kategooriate osas, kus hetkel on valik väike. Näiteks näohooldus saab täiendust juba varsti uute ja põnevate näotoodetega. Uute toodete väljatöötamine on Nurmes pidev protsess, sest see on väga ajakulukas. Keskmiselt arvestatakse tootearendust ühele tootele 1-2 aastat, aga on ka neid, mis võtavad aega veelgi kauem. 

“Kõige suurem problem on greenwash ehk rohepesu. Väiketootjad seda endale lubada ei saa, aga suurkorporatsioonid küll. On näha, kuidas toote sisu pole aastakümneid muutunud, aga pakendite peale ilmuvad rohelised lehekesed, lillepildid ja pakendid meenutavad loodussäästlikku, mis on kõik selleks, et klienti eksiteele viia. 

Meie kohalike väiketootjana peame olema läbipaistvad ja iga pettus paistaks kohe välja. Mul on endal väga kõrged standardid nii kosmeetikale kui puhastusvahenditele ja Nurme tooteid formuleerudes peab see läbima esmalt minu enda filtri. Loomulikult, teen iseenda jaoks parimaid valikud, millest ka klient lõpuks osa saab” kinnitab Marit.

Heiki oli Kultuuriakadeemia I kursusel, kui nad Riinaga kohtusid ja nii kolis Läänemaa neiu üks hetk Viljandisse. Kuid see pole kaugeltki veel kõik, pärast Kultuuriakadeemia lõpetamist kolis paar Hiiumaale, sest Heiki sai töökoha Hiiumaa ametikoolis. “Tegin lõputööd, kui sain pakkumise kandideerida puit- ja kiviehitiste restaureerimise juhtivõpetaja kohale. Panin CV kokku, sest kindlat plaani pärast lõpetamist polnud. Unustasin selle teema ära kuni kahe nädala pärast tuli kiri, et ootame vestlusele. Läksin ja pärast selgus, et olen vastu võetud ja öeldi, et tule Hiiumaale,” meenutab Heiki, et ta polnud varem väga Hiiumaal käinudki.

“Mõtlesin, et kui Hiiumaa, siis Hiiumaa ja nii ma läksin õpetama eriala, millest ise väga hästi ei teadnud. Aga, nagu ajalugu on näidanud, kui pead kellelegi teisele midagi selgeks tegema – nii hakkad uurima asja süvitsi. Kokku õpetasin seal umbkaudu viis aastat kuni lõin enda firma,” räägib Heiki.

Alguses elasid Riina ja Heiki perega üürikorteris, kuni ühel sõidul nägid nad silti “Müüa talu” ja läksid vaatama, mis müügiks on. Maja meeldis neile koheselt nii väga, et pangaga löödi kiiresti käed. Heiki sõnul on tegemist 150-aastase talukompleksiga, mille õue peal on rehemaja, ait, uhke kivist laotud kelder ja suitsusaun. “See on minu katsebaas, kus saan lahendusi järele proovida – nii on tehtud töö kogu aeg silme all ja saan kliendile öelda, kas toimib või mitte.” Riina lisab, et pikki kartulivagusid maal pole.

“Maal elamine ei pea tähendama kasvuhoonet tomatitega ja lõputut peenramaad. Aiamaa hoolitsemiseks on vaja ajalist ressurssi, nii selle korras hoidmiseks kui ka hoidistamiseks,” lükkab Riina ümber stereotüüpse mõtlemise. Riina teab omast kogemusest, et kahe lapsega juba igav ei hakka. “Hetkel võib öelda, et olen täiskohaga taksojuht. Hommikuti sõidutan tütred kooli ja pärast muusikakooli või trenni, kus ootan kuni nende tunnid on saanud läbi,” kirjeldab ta. Ajaviiteks loeb ta mõnd juturaamatut.

“Esimene mälestus Nurme Looduskosmeetikast pärineb juba mitmete-mitmete aastate tagant, kui Nurme seebil oli pisike müügilett Eesti Vabaõhumuuseumi laadal. Tollal oli müügilaud küll veel pisike, kuid mingil põhjusel äärmiselt ligitõmbav. Miks, seda enam ei mäleta, kuid kui mälu alt ei vea, siis see oli hetk, mil me abikaagasaga armusime Nurme tahkesse tõrvašampooni ning ideesse, et šampoon ei pea olema tingimata vedel. “Tänaseks meeldivad Nurme šampoonid ja pesuvahendid tervele perele ning tänu sellele ei pea hoidma erinevatel totsikutel silma peal, kas need hakkavad juba tühjaks saama” räägib Riina.

“Kui lapsed olid väiksemad, siis meeldis neile väga vahutav seep ning huulemäärded. Mäletan, et tõin kord pisemale lapsele tema isikliku huulepalsami, mida ta suutis ühe hommikuga kogu topsitäie omale peale määrida,” räägin Riina. Küsides, miks tütar nõnda toimis, siis ta vastas, et see oli hea lõhna ja maitsega ning ainult see suutis tema katkiste huulte valu leevendada. “Järgmise topsi huulemääret tõi talle päkapikk ja seda jätkus juba natuke pikemaks ajaks kui vaid üheks hommikuks,” ütleb Riina.

Muide, mõned aastad tagasi käisid Riinal ja Heikil külalised, kellega käidi suitsusaunas. “Sõber küsis imestades, kuidas on meil niimoodi, et sauna äravool pahasti ei lõhna ja väljastpoolt vaadates pole arugi saada, kus on saunavee väljavoolutoru. Jõudsime seepeale ühiselt järeldusele, et ainuke seletus on, et kasutame hoolega valitud kehahooldustooteid ehk Nurme tooteid,” selgitab Riina.

Selle peale veendus külaline, et nad peaksid samuti hakkama tükk maad hoolsamini valima neid tooteid, mida saunas kasutada.

Kord pani Riina kööki kätepesuks Nurme kätepesuseebi koriandri ja musta pipraga. “Avastasin, et Heiki hakkas mingil põhjusel köögis käsi pesema, kuigi asukohalt on vannituba selleks palju parem. Küsisin, et millest see muutus, siis ütles, et täpselt ei tea, aga midagi meeldib,” räägib Riina Heikist, kes pole samuti Nurme toodetest pääsenud.

Heiki ei oska küll täpselt välja tuua, mis talle hooldustoote puhul oluline on, aga tunneb hea vahendi kohe ära. “Käin duši all tolmuse töö tõttu iga päev ja üks hetk pesin pead Nurme šampooniga. Järgmine hommik möödusin peeglist ja vaatasin ohoo – juukseid ei näegi välja nagu sureval kunstnikul – iga salk erinevas suunas turritamas,” räägib Heiki.

Sel hetkel mõtlesin, et kus mu Nurme šampoon on,” räägib Heiki. Seepeale tõdeb ta, et eestlane ikka teab, mis eestlasele meeldib, nii lõhna kui ka toimeaine osas. Ja annab ka mõista, et kindlaid hooldustooteid hakkab mees siiski kasutama tänu naisele.

“Enamasti hakkab kodus selle valdkonna eest sujuvalt vastutama naisterahvas. Mis on täitsa loogiline, kui vaadata meeste ja naiste erinevaid lähenemisi. Mees läheb poodi ja vaatab toote pilti ning paneb korvi. Naine võtab toote ja loeb, mis seal sees on,” selgitab Heiki. 

Juuksekarva katab õhuke soomuskiht, mille ülesandeks on kaitsta juukseid väliste ärritajate eest. Kui soomuskiht aga kahjustada saab, ei suuda see juustele enam piisavat tuge pakkuda ning juuksed muutuvad kuivaks, kahuseks, elutuks, raskesti kammitavaks ning erinevatele välistele kahjustustele kergesti vastuvõtlikuks.

Juuste soomuskihile mõjuvad kahjustavalt  just nimelt suvine intensiivne päike ja UV-kiirgus kui ka tugev tuul, soolane merevesi, õhus keerlev tolm, peanaha higistamine ning ka juustesse sattuvad liivaterad, millega suveperioodil ikka kokku puutume. Selleks, et oma juukseid hapraks muutumise eest kaitsta, vajavad nad suvel tavapärasest ka pisut suuremat kaitset. 

Sheapähkli õli aitab parandada kuivi ning kahjustunud juukseid, taastades nende elujõu ning sära, lisades juustele siidja läike. Argaaniaõli toidab aga kuiva peanahka ning taastab edukalt kuivad ning lõhenenud juukseotsad, muutes juuksed taas tugevaks ning elujõuliseks. Juukseõli võid juukseotstesse lisada peale igat pesukorda. 

Lisaks sobivad kasutamiseks ka erinevad eeterlikud õlid, mis mõjuvad samuti turgutavalt ning pakuvad juustele igakülgset kaitset. Eeterlikke õlisid sobib lisada nii šampooni, palsami kui ka juuksemaski sisse. 

Nurme raseerimisseep on midagi täiesti ainulaadset. Raseerimisseebist tekkiv rikkalik vaht muudab raseerimise turvaliseks ning paneb žileti eriti kergelt libisema. Seep sisaldab roosipuu õli, mis on põletikuvastase ning desinfitseeriva toimega, seega hoiab see tõhusalt ära põletikulised punnid ning sissekasvanud karvad.

Sheavõi pehmendab sealjuures tõhusalt nahka ning leevendab raseerimisest tekkivat nahaärritust. Lummava roosipuu lõhnaga seep sobib suurepäraselt ka kogu keha pesemiseks ning on üheks  nurmelannade lemmiktooteks suvisel kleidihooajal. 

Kooriv jalaseep sobib suurepäraselt jalgade puhastamiseks ning kandade ja talla nahapaksendite eemaldamiseks. Seep sisaldab ohtralt pimskivi pulbrit ja magusmandlikivi puru, mis muudavad seebi väga abrasiivseks ning seega ka äärmiselt tõhusaks, kauakestvaks ning mugavaks jalahooldusvahendiks, mida igapäevaselt kasutada.

Pole paremat vahendit, mis muruniitmise järel jalad rohelistest muruplekkidest puhastaks. Hea nipp – koorivate osakestega seep toimib hästi ka aiatöödest määrdunud või mustikaplekkidega käte puhastamiseks. Loe lähemalt SIIT, kuidas hoida enda jalad kogu suve vältel pehmed ja terved.

15 aastat tagasi ei osanud Marit isegi arvata, et tema isiklikust huvist valmistada midagi enda kätega, kasvab välja midagi nii suurt ja olulist. Toona lapseootel Marit töötas kontoris ja tundis, et soovib teha midagi, mis pakuks kosutust ka hingele. Esmalt võttis ta ette käsitöö, kuid sai üsna kiirelt aru, et see pole tema jaoks. Siis jäi silma käsitööseep, mis kogus parasjagu Inglismaal populaarsust.

Eestis oli seebitegu endiselt paksu tolmukihi all olev esivanemate kunst. Marit meenutab, et esimeseks seebiteoks sai ta seebikivi tuttava käest. Poest sai ostetud kookos- ja palmirasv ning oliivi- ja päevalilleõli. Tooraine hind oli väga kallis ja seebi omahind sai seetõttu küllaltki krõbe. Ent sellest hoolimata jagas Marit laiali 800 hoole ja armastusega valminud seepi. 

Teine töötaja puhastab samal ajal vorme, kuhu uus seebisegu valatakse ja üleöö tahkuma jäetakse. Ta eemaldab kastipõhjast spaatliga viimsegi tüki, mis eelmisest korrast kasti on jäänud. Prügikasti jääke ei visata, vaid kogutakse kokku koos kõigi teiste seepide tootmisest ülejäävate jääkidega. Kõik need seebijäägid segatakse kokku meie populaarse seguseebi sisse.

Sama tehakse ka ribadega, mis jäävad üle seebi lõikamisest, sest nii ei lähe midagi raisku. Värvilist seguseepi valmistame väikeste partiidena ning seda on võimalik osta pakendivabalt suuremas koguses.  Just oma keskkonnasõbraliku olemuse tõttu on seguseep võitnud paljude Nurme klientide südamed. 

ärgmisel päeval asutakse seepi lõikama ja viiakse seejärel kõrvalruumi kuivama. Seepide kuivamine võtab aega terve ühe kuu. Nurme ühe asutaja Luule sõnul seda protsessi kiirendada pole võimalik. Küll on pakutud sauna kuivama viimist, kuid seal muutub seep pehmeks. Seega tuleb kannatlikult ära oodata, mil ventilatsioon teeb oma töö ja seep on pakendamiseks ja laiali saatmiseks valmis.

Hea teada – mida kauem seep kuivab, seda kõvemaks ta muutub ja seda kauem ta kestab. Kuivades langeb ka seebi pH tase ning muutub nahasõbralikuks. Seega võib seepi alati osta suuremas koguses ja varuga, sest aja jooksul muutuvad selle omadused vaid paremaks. 

Luule toob võrdluseks kõrvale veel ühe elulise näite: “Kui õlu pannakse pärmiga käärima, siis pärm kaob samuti ära, aga tänu sellele tekib reaktsioon, mille tulemuseks on õlu. Sama on ka seebikivi ja seebiga,” selgitab Luule, et tänu keemilisele ühendile toimub reaktsioon, mille tulemuseks on seep, kuid lõpp-produktis (ehk siis seebis) endas pole seebikivist enam jälgegi. Luule lisab, et Nurme seepide koostisosade nimekirjas seebikivi märgitud ei ole, kuid uute normide järgi peab tulevikus olema etiketil märgitud, et seebi valmistamisel on seda kasutatud.

Algselt on seebikivi graanulite kujul, millest tehakse veega lahus. Seda valmistatakse respiraatorid ees, sest keemilise reaktsioonina eralduvad aurud on ebameeldivad. Meeles tuleb pidada, et graanulid lisatakse anumas olevasse vette ja mitte vastupidi, sest muidu on tulemuseks purskav vulkaan. Saadud lahuse temperatuur ulatub 90 kraadini, mistõttu tuleb seda teha juba paar päeva varem, et vedelik jõuaks jahtuda. 

Koguste välja arvutamiseks on olemas veel ka seebikalkulaator ja sellega saab Luule sõnul reguleerida, millist seepi soovid – näiteks, kas pehmemat või kõvemat. “Kui keegi kodus teeb seepi, siis või olla vee kogus väiksem, kuid meie paneme rohkem, et seepi oleks võimalik järgmine päev lõigata,” kirjeldab Luule. Eriti peab kalkulaatoriga hoidma silma peal eeterlike õlide kogusel, et neid oleks segu sees just parasjagu. Et lõhn ei oleks liialt intensiivne ega ärritaks nahka. 

Luule lisab, et lõhnade poolest on ju võimalik valmistada igasuguste aroomidega seepe, kuid Nurme soov ja eesmärk on pakkuda ka funktsionaalse toimega vahendeid, mis pakuksid leevendust nahaprobleemidele. Just nendel põhjustel on valminud ka populaarsed funktsionaalsed seebid –  kooriv jalaseep, sügavpuhastav söeseep või naistele mõeldud raseerimisseep. Loomulikult ei saa alahinnata ka aroomide mõju üleüldisele heaolule, sest juba ainuüksi mõte vahusest sidrunheina seebist toob naeratuse suule.